Neljapäev
Mul oli ainult üks tund, mu lemmiktund-Erdkunde. Pärast trippisime kõik koos koju (Kathy, Maike, Anne, Martin, Heike ja Tim), naerda sai, sest väljas sadas padukat jälle..

Reede
Mu esimene Klausur, ehk suur kontrolltöö. Saksa keeles, saksa kirjandus. RASKE! Meile anti üks kuue salmiline luuletus, mida pidime interpreteerima(ma ei tea kas see on nii eesti keeles ka :D). Ma tõlkisin luuletuse kõigepealt eesti keelde, aga see ei aidanud väga, ma ei osanud ikka midagi kirjutada. Kirjutasin umbes seitse lauset saksa keeles, mis ma sellest luuletusest arvan ja kõik. Teised kirjutasid umbes kuus või seitse A4 täis juttu..
Luuletus ise on selline:

Die zwei Gesellen

Es zogen zwei rüst’ge Gesellen
Zum erstenmal von Haus,
So jubelnd recht in die hellen,
Klingenden, singenden Wellen
Des vollen Frühlings hinaus.

Die strebten nach hohen Dingen,
Die wollten, trotz Lust und Schmerz,
Was Rechts in der Welt vollbringen,
Und wem sie vorübergingen,
Dem lachten Sinnen und Herz. –

Der erste, der fand ein Liebchen,
Die Schwieger kauft’ Hof und Haus;
Der wiegte gar bald ein Bübchen,
Und sah aus heimlichem Stübchen
Behaglich ins Feld hinaus.

Dem zweiten sangen und logen
Die tausend Stimmen im Grund,
Verlockend’ Sirenen, und zogen
Ihn in der buhlenden Wogen
Farbig klingenden Schlund.

Und wie er auftaucht’ vom Schlunde,
Da war er müde und alt,
Sein Schifflein das lag im Grunde,
So still war’s rings in die Runde,
Und über die Wasser weht’s kalt.

Es singen und klingen die Wellen
Des Frühlings wohl über mir;
Und seh ich so kecke Gesellen,
Die Tränen im Auge mir schwellen –
Ach Gott, führ uns liebreich zu dir!

Joseph von Eichendorff

Jahh, isegi osad sakslased ei saa sellest luuletusest aru, niiet kuidas ma siis sellest aru saama peaks?:D Aga pole hullu. Pärast mängisime kaks tundi võrku, mis ei tule mul ka just kõige paremini välja, aga ma juba arenen.
Õhtul läksime Katharinaga Maike juurde. Maike juures olid juba Vanessa ja Annika. Tellisime Rollod (midagi meie wrapi sarnast) ja mõne aja pärast tuli ka teine Vanessa. Nad rääkisid mulle igast toredaid asju, mida nad sii teevad ja ma rääkisin neile natuke Eesti elust. Siis trippisime Martini juurde, ratastega loomulikult, läbi vihma ja pimedas. Järsku tundsin jubedat haisu ja küsisin, miks see nii on. Vastus oli: ,, Me oleme keset talumaid!'' Jess, sain oma listi uue asja, mida ma veel teinud polnud. Olimegi sõna otseses mõttes lehmade ja lammaste keskel, nunnu. Kuskil kahe aeg sõitsime Johannese, Carsteni ja Vanessaga koju, teised jäid veel sinna. Üsna raske on tegelt niiviisi seltskonnas olla, kui päris perfektselt veel rääkida ei oska..

Laupäev
Käisime golfi mängimas. Õppisime pattenit(lühikese maa pealt golfimist), see tuleb mul igaljuhul paremini välja, kui need pikad löögid. Kõige veidram oli see, et ma nägin väljakutel oma kursusekaaslast Michaeli, ma ei kujutanud ette ka, et ta golfi mängib. Pärast kui meil trenn läbi oli, läksime harjutasime veel neid pikki lööke (ma heal juhul venitan 50m välja, kuigi normaalne oleks midagi 150m kanti...). Nii ma siis pusserdasin seal oma hoiete ja paralleelsuste ja asjadega ja siis tuleb täpselt mu ette harjutama Michael, lööb oma 200m lööke jne ja siis ma teen kõrval umbes 5m lööke... Toretore.
Ilm oli igaljuhul megahea. Käisin terve päeva t-särgiga ringi. Peale golfi istusime õues, sõime kooki ja võtsime natuke päikest(vaevalt, et midagi peale hakkas :D).
Õhtul kutsus mind mu hostvend välja kaasa, ta läks Tennisclubi ja kellegi ärasaatmispeole, aga ma olin liiga väsinud ja jäin üksi koju. Vanemad oli kellegi sünnipäeval. Vaatasin Remember me'd ja olin niisama. Filmis oli 11.septembrist juttu (see kaksiktornide katastroof Ameerikas) ja üllatusüllatus, mis päeval ma filmi vaatan? - 11.septembril.

Pühapäev

Hommikul käisime hostemaga VolksHochSchule festivalil, seal pakuti ''Russische Spezialitätenit'' - pelmeene. Mu hostema sõi esimest korda elus ühe pelmeeni ära, nunnu :) Mulle kingiti riidest kott, suurelt Papenburg peal, jejeje! Ostsime mulle ja hostemale kinoklubikaardid, et saaks iga esmaspäev klubifilme odavamalt vaadata. Esmaspäeviti on mingid special head filmid ja võimalik, et ka mitte nii uued ja enne filmi ei näidata reklaame, mis siin kestavad umbes pool tundi..
Pärast sõitsime hostemaga hostvanaemale külla. Vanaemal on siin oma hotell ja ta on juba 84a, aga täie tervise juures. Ta on tore, teab, et ma armastan shokolaadi ja annab mulle alati Merci kaasa ja siis ütleb alati, et ma võin kõike võtta, mida ma tahan (baarist) ja ta toidab alati üle, tassib igasuguseid asju ette, isegi siis kui ma olen öelnud, et ma tõesti ei jaksa enam. Siuke hoolitsev ja tore. Sõitsime veel hostemaga mingi tuuliku juurde, mille juures oli väike laat ja jänestenäitus. Neid kõiki jäneseid seal nähes tekkis küll tunne, et nüüd võtaks oma pisikese Jossu sülle ja teeks talle pai. :):) A nii palju siis sellest.. Käisime veel selles tuulikus, päris tipus jne, olin nagu turist.
Tagasisõit oli niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii ilus lihtsalt vihma sadas ja taevas oli mega tume ja siis horisondil hakkas päike loojuma ja päiksekiired vilkusid läbi puuokste ja puutüved olid kuldsed ja see oli ilus.

Mõni hetk on elus ilusam kui teine
mõni hetk on kohe väga, väga ilus
vastu päikest vaatasid Sa silmad pilus
ja see oli... ilus
/Jaan Tätte/

Esmaspäev
Täiesti täisväärtuslik koolipäev. Õhtul käisin kinos, My Name Is Khan'i vaatamas, nüüd on see film mu lemmikutes. See oli niiiii mõtlema panev ja hea. Bollywoodi film, läksin eelarvamusega kinno, et India film ei saa oli väga hea, aga votvotvot, nüüd mu lemmikfilm. ''Inimesi saab ainult kahte moodi jagada, on head inimesed, kes teevad head ja on halvad, kes teevad halba - ei mingit rassilist, usulist, rahalist jne jaotust ei tohi olla'' Nii südamlik film oli ja jälle oli 11.september mängus. Soovitan igaljuhul vaadata.

Teisipäev
Kool ja siis pidi olema trenn - nojah, hostisa viis mind tennisehalli, sest vihma sadas. Lähen siis halli sisse ja kedagi pole seal, OKEI. Helistasin siis koju ja kutsusin hostema järgi, sest hostisa läks golfi mängima. (Täna tuli välja, et treener oli välisväljakutel oodanud, kuigi padukat sadas...nojah)

Kolmapäev
Mu inglise keele Klausur (kontrolltöö). Meile anti paber mingi tekstiga ja me pidime tekstiga tööd tegema ja lisama oma loetud teadmisi raamatust, mida me lugema peame. Ma ei ole just väga kirjutaja inimene ja mu mõtted ei lenda nii nagu teistel ja jälle ma ei kirjutanud nii palju kui teised, kõigest kolm A4, loodan, et see on piisav. Pärast olid teised tunnid (Klausur kestis 2 tundi) ja Erdkundes tegime grupitööd, sain olla Jensiga grupis ja ta tegi minu eest kõik ära ja seletas mulle kõik asjad lahti, tore.

Neljapäev
LEMMIKPÄEV, jejejejee!! Erdkunde oli esimene tund ja ma sain jälle jälgida oma lemmiktuvi, kes tripib juba terve nädala puu otsas, pulk noka vahel ühelt oksalt teisele, hüppab ühe koha peal jne. Tunnis räägiti Taimaa turismist. Nii tark ma veel pole, et oskaks kaasa rääkida saksa keeles, kuigi ma saan aru enamvähem kõigest, millest tunnis räägitakse. Biloogias vaatasime filmi nimega '' Seksi müsteerium - erinevate loomade näitel'', väga omapärane. Koju tulles sõin kõhu täis ja sõitsin trenni. Kõigepealt oli trenn koos kahe tüdrukuga (18a mõlemad). Horst(treener) ütles, et täna teeme jooksutrenni. OHJUMAL, ma olin niiiii läbi, kui läbi üldse olla saab ja jooksin mööda väljakut, aga mul tuli hästi välja ja ma olen ülirahul. Pärast trenni olin jõudnud juba oma asjad kõik kokku panna jne ja hakkasin ära minema ja siis Horst hüüdis, et ,,OU Anet, on sul aega? Tule mängi nendega kaasa!'' No okkkkkkei, ma olin niiiiiiii läbi, aga see oli siiski võistlusgrupp(natuke nooremad, kui mina, aga ikkagi) ja nad mängisid niiiiiiiiii hästi, et ma pidin lihtsalt minema ja kaasa tegema ja ma ei kahetse. See oli nii hea ja ma tundsin, kuidas ma ka hästi mängisin. Kõige reaalsem on see, et mulle on nii paljud juba öelnud, et ma oskan nii hästi topspinni(vindiga löök) ja ma ise ei kujuta ette ka, kuidas ma seda teen, ma lihtsalt löön. Siis kui ma esimest korda siin tennist mängisin (Annega), siis ta ütles ka et ''wow, du spielst so gut Topspinn'' ja ma ei saanud aru mis see tähendab... ja kui täna üks tüdruk küsis, et kuidas ma seda löön, et mis hoide ja asjaga, siis ma olin ''mul pole õrna aimugi, ma lihtsalt löön'' see peale neiu naeris ja ütles et Horst olevat õnnelik olnud, et lõpuks ometi on siin keegi kes nii ka mängib. Eestis kästi mul alati lamedamalt mängida, siin on vastupidi...
Praegu istun siin, diivanil, lihased valusad, aga hea tunne.
Maiken edastas mulle nii ilusa uudise, ta arvatavasti sügisvaheajal Wilhelmshavenisse, mis minust 70km, niiet on võimalus, et ma näen teda kuu aja pärast, nii hea nii hea.

PS mu ranne on niii valus, ma vist arsti juurde siin, sest see ei ole enam normaalne, ta mul juba kaks aastat valutanud, aga nüüd siin on ikka reaalselt valus, isegi niisama olles ja mitte liigutades tunnen seda :S

PS2 te kõik, kes te olete küsinud, kas mul koduigatsus ka juba on, siis - ei, ei ole veel, mul on koguaeg tegevust ja ma ei jõuagi sellele mõelda ja pealegi, mul oleks Eestis niikuinii sama elu ju, sama kool, samad sõbrad, samad peod, nüüd on mul võimalus aasta aega kogeda midagi muud ja mulle meeldib nii. Ma ju tean, et ma tulen tagasi ja te olete mul ikka alles ja ma lähen ikka samasse kooli tagasi ja käin ikka väljas jne, aga -
KALLIDKALLID OLETE MULLE KÕIK, SEAL KAUGEL!