Niiiiii, mu kolmas nädal siin, Saksamaal. Kõik on tore.
Lennujaam oli kurb, aga kui ma juba lennukis istusin, siis oli kõik hea. Esimene nädal oli meil laager Geesthachtis, räägiti jälle reeglitest ja koolist ja poliitikast ja ajaloost jne. Midagi uut ei olnud, aga seltskond oli super! Ja siis tuli päev, mil pidime sõitma peredesse... Jälle oli kurb, pidime lahkuma sõpradest, JÄLLE. Ja alustama oma aastat, täiesti üksinda, teadmatuses, mis tuleb. Sõitsin rongiga kõigepealt Bremenisse ja sealt edasi Leeri. Bremen-Leer rongis olin täiesti üksi, rääkisin mingite vanainimestega juttu ja üritasin rahu säilitada. Siis tuli minu peatus ja ma pidin maha minema, hirmus. Seisin üksinda perroonil ja ei teadnud mida teha ning siis kuulsin oma nime ja minuni jooksis mu host-õde suur silt käes ''HERZLICH WILLKOMMEN ANET!'' ja siis oli mu tuju laes. Olin terve aeg naeratus näol ja ei osanud midagi öelda ega kuidagi olla. Mu host-vend võttis mu kotid ja läksime autoni (nad ei tulnudki ratastega mulle vastu, mis oli mu kõige suurem hirm). :D Sõitsime siis Papenburgi. Pere rääkis juttu ja ma olin ''mm, okei, ja, ahah'' Tegime ühise õhtusöögi, rääkisin Eestist ja andsin kingitused üle. Mulle tutvustati maja, mis on suuuur. Mul on hetkel oma tuba ja vannituba kolmandal korrusel ja kui õde tagasi USAsse läheb (pühapäeval), siis saan tema kaks tuba ja vannitoa ka endale. Vend on kodus ainult nädalavahetustel, muidu õpib ta Düsseldorfis juurat. Käisime ka korra õe ja vennaga väljas ümbruskonda vaatamas.
Järgmine päev läksin juba kooli. Vend näitas tervet kooli mulle, mis on hiiiiglaslik. Valisin omale aineid ja tunniplaan tuli super. Tunde on vähe ja näiteks neljapäeval algab kool alles kell 13.25 ja on ainult kolm tundi. Teistel päevadel on vahepeal palju vabasid tunde, niiet saan tulla koju.
Käisime vennaga jalkat vaatamas (üks kohustuslik punkt Saksamaal olles on nüüd tehtud), vennaga sõitsime ka terve Papenburgi läbi autoga ja ta on tore. Käisime ka host-tädi näituse avamisel, kus avakõnes mind tervitati kui ''eriline külaline Eestist''. Tore oli. Käisin ka host-venna tennisetiimi pildistamas ja järgmine päev oli minu tehtud pilt ajalehes. Mulle sobib.
Koolis on tore, tundides midagi aru ei saa väga, sest ained on rasked jne, aga sõpru tuleb iga päevaga. Laupäeval on koolis suur rock-festival ja enne seda lähen Katharina juurde uute sõpradega. Loodan, et tuleb tore.