Kõigepealt sorrisorrisorri, et ma pole kaks nädalat ja üks päev siia midagi kirjutanud! Mul lihtsalt koguaeg midagi teha ja see blogi kirjutamine võtab päris palju aega ja arvestades seda ka, et mulle tegelikult ei meeldi absoluutselt kirjutada, siis võtab see palju rohkem aega, kui teistel inimestel... Võimalik, et ma poleks täna ka viitsinud kirjutada, aga kuna Kristel küsis eile, millal ma kirjutan, siis ma hakkasin mõtlema, et tõesti oleks aeg juba.. niiet palun väga. :)

(Lugesin peale postitust korra läbi kogu selle teksti ja jumaljumal, kui palu kirjavigu ma teinud olen, andke andeks, aga mul ei ole praegu aega/viitsimist neid parandama hakata, sorri :))

Niiiii jätkan sealt, kus ma kunagi pooleli jäin.

Kaks nädalat tagasi esmaspäeval ei teinud ma vist midagi, ma ka enam täpselt ei tea, aga oli vist siuke tavaline päev: kool-kodu-rattaga sõitma- kodu-telekas.
Teisipäev oli juba väga tegus. Kõigepealt kool ja siis randmearst ja siis linnapea vastuvõtt. Randmearst pani mulle diagnoosiks selle, et ma teen arvatavasti liiga palju sporti ja olen oma randme ülekoormanud. Seda ma küll ei usu... Igaljuhul sain ma retsepti füsioterapeudi juurde kolmeks korraks ja trenni ei tohi ka paar nädalat teha, mis on hea, sest mul on vaheaeg ja trenn jääb niikuinii ära vaheajal.
Linnapea vastuvõtt oli lahe. Läksime sinna kõik koos: Pascal (hostvend), mina ja hostvanemad. Kohtumine toimus istungisaalis, kus oli laual juba küpsised ja koogikesed ja tee ja kohvi ja erinevad joogid ja asjad. Mingil imekombel olime me esimesed, kes kohale jõudsid, muidu minu vahetuspere küll väga täpne ei ole. Mingi aja möödudes tulid ka Kara Kanadast oma hostemaga ja Yuki Jaapanist oma hostõe ja hostemaga. Mina pidin istuma linnapea kõrvale ja Yuki teiselepoole ja minu kõrval istus Kara, teises lauaotsas (laud oli hiiiiiglaslik) oli pressinurk.. Mul tekkis juba kerge pabin kui ma nägin, kuidas press sisse tuli ja siis nad kirjutasid iga su sõna üles ja 5 suurt kaamerat on sul koguaeg nina all ja pildistavad. Kuidagi kummaline oli olla nagu oleks mingi superstaar... Aga see oli lahe kogemus. Kõik vahetusõpilased said linnapealt kingitused, Papenburgi raamatu ja DVD. Rääkisime oma vahetusaastast ja sellest, mida me arvame Papenburgist. Siis läksime kõik välja ja meist tehti grupipilt Rathausi ees (see nagu Raekoda, kus on linnavalitsus). Vot. Pärast kodus vaatasime veel seda DVDd ja rääkisime juttu ja siis ma lugesin oma inglise keele raamatut veel, mis mul ikka veel läbi pole, sest ma pean iga lehe kohta koguaeg mingeid kokkuvõtteid kirjutama. Ja seda ma pean ka mainima, et mu inglise keel on halvenenud siin, sest ma räägin nüüd ju koguaeg saksa keeles ja olen juba harjunud sellega ja siis on kuidagi raske end inglise keele peale ümber lülitada.. aga pole hullu, ma tulin ju siia saksa keelt õppima, mitte inglise. Aga kui juba kord alustad inglise keeles rääkimist, siis tuleb ikka samamoodi välja nagu vanasti, lihtsalt võtab kauem aega, et mingeid saksa keelseid sõnu vahele ei tuleks..

Kolmapäeval ilmus meist artikkel ajalehes. Kõik muidugi olid näinud seda juba ja ma olin viimane, kes seda nägi. Õhtul tuli Katharina meie juurde (hostvenna tüdruk), kes teeb praktikat ühes pangas siin ja siis tuli ja ütles mulle, et talle oli keegi täiesti lambine inimene tänavalt öelnud, et tema mehe peres on kõige ilusam vahetusõpilane. Maailm on väike. Ja see oli nii armas.

Neljapäeviti hakkab mul muidu kool kell 13.25, aga see neljapäev pidin ärkama juba varem, et minna füsioterapeudi juurde kella 10neks. Ärkasin üles ja kogu maa oli üleni udus, sa ei näinud isegi kahte meetrit enda ette. JESS! Ja ma pidin kaart ühes käes ja ratta lenks teises käes orienteeruma füsioterapeudi juurde ja siin need tänavad kõik samasugused ja siis on veel udu ka, niiet sa ei näe mitttttteee midagi!! Aga ma sain hakkama. Füsioterapeud väänas mu kätt igatpidi ja kirjutas kõik asjad üles koguaeg ja siis tegi mingit elektriravi ja siis mingit külma õhu asja, niiet mu käsi oli jumalast härmas juba. Pärast käisin veel koolis ja bioloogias tegime me popcorni ja vaatasime mingit filmi. See oli nii armas, nad teevad popcorni kastrulites, mitte et pakk mikrosse ja valmis. Vaid ikka õli ja mais ja suhkur. Ja õpetaja oli ise kastruli ja väikse pliidi ja kulbi kaasa võtnud :D megaarmas. Ja popcorn ei olnud mingi soola või juustuga või võiga vaid suhkruga, aga mulle meeldivad ikkagi soolased rohkem..

Reeeede! See oli tore päev. Kõigepealt kooli, kaks matat ja siis läksin mensasse, et anda intervjuu ajalehele koos teiste vahetusõpilastega. Intervjuu kestis umbes tund aega ja siis läksime välja ja tegime suure maailmakaardiga pildi ka artikli juurde.

http://www.noz.de/lokales/48382171/heimweh-ist-ein-fremdwort

Niiiiii, siis läksin tundi ja ma sain oma saksa keele Klausuri tagasi. See oli see Klausur, kus pidi interpreteerima luuletust. Ja minu lühikese mõtteavalduse lõpus oli kirjas õpetaja poolt: ,, Hästi formuleeritud ja vigadeta laused!'' Olin õnnelik. Õpetaja andis mulle veel vaheajaks saksa keele õpikuid koju kaasa, et mul ikka midagi teha oleks... :D Noooojah, mul tõesti ei ole muud teha, aga äärmiselt armas ikka õpetaja poot ja see sama õpetaja tõi mulle ükspäev artikli, kus rääkis mingist soome-eesti neiust, kes on raamatu kirjutanud Eesti raskest ajaloost. Peale saksa keele tundi sõitsin kihkukähku füsioterapeudi juurde. Mulle tehti jälle samad protseduurid ja sõitsin kooli tagasi, et mängida veel natuke võrkpalli. Mul ei tule see võrkpall ikka üldse välja, võibolla on see ka tingitud mu randmest, aga küll ma õpin! Igaljuhul on juba märgata edusamme, sest pall lendab servides üle võrgu vähemalt. :) Ma ei mäleta enam, mida ma õhtul tegin. Igaljuhul oli minu vaheaeg alanud!! Aaaa ma tean, ma käisin Kathy juures Maikega ja istusime ja rääkisime niisama.

Laupäeva õhtul käisime Tilmani (või Tillmann) juures lauamänge mängimas. See on nii lahe, et kõigil on kodudes mingi partyruum. Tillmannil oli selleks kelder ja seal olid pinksi laud ja lauajalgpall ja mingi mänguautomaadid ja üldse mega lahe! Tilmani õe, Dinahiga mängin ma tennist ja Dinah oli aasta vahetusõpilane Brasiilias ja nende juures on praegu Leo, vahetusõpilane Argentiinast. Mängisime sõnaseletusmänge ja ega see mulle ja Leole just kõige kergem mäng ei olnud, aga vähemalt sai paljupaljupalju nalja. Üldse neil on siin oma siuke gängbäng, kes alati midagi koos teevad, ehk siis Vanessad, Maike, Eike, Tim, Jens, Martin, Tilman, Sven, Kathy, Annika ja nüüd siis mina ka. :)

Pähapäeval käisid meil külalised, sest hostemal oli esmaspäeval sünnipäev. Sõime kooki ja värki ja pärast sõitsime Pascaliga mööda linna ringi. Tegime igasuguseid naljakaid videosid jne. Õpetasin talle ''Ehitame maja'' laulu koos liigutustega jne. Lahe!

Esmaspäeval ärkasime megavara üles ja pakkisime Pascaliga hostemale kingitusi. Pakkisime iga asja eraldi pakki, ka igasugused kommid ja asjad eraldi. Niiet lõpuks oli laual paljupalju kingitusi. Siis katsime laua ja panime lauale palju küünlaid ja lõpuks tuli hostema alla ja nad laulsid mingit saksa keelset laulu, mida ma muidugi ei osanud... aga lahe ikkagi. Siis sõime kõik koos hommikust ja siis ma sõitsin linna venelaste poodi, et osta hapukoort ja shokolaadi küpsiseid. Ma poleks iial selle peale tulnud, et siin poes normaalseid shokolaadi küpsiseid ei ole ja et ma pean need ka venelaste poest ostma! Kook tuli siuke... noh... magus. Igaljuhul mitte siuke nagu see tegelikult olema peaks. Hostema kokkas terve päeva ja meil käis paljupalju külalisi ja ma sõin niiiiiiii palju. Aaa kingitusi tehakse siukseid lambiseid, üks tuli näiteks enda tehtud mahlaga, igaljuhul jälle midagi huvitavat. Mina läksin umbes 24 magama, sest järgmine päev pidime me Pascali Düsseldorfi lennujaama viima. Järgmine päev kuulsin, et nad olid veel istunud mingi kella 3ni umbes.

Teisipäev sõitsime Düsseldorfi. Mina, hostema, Pascal ja Kathy, et mul ka huvitavam oleks. Alguses saatsime Pascali Ameerika lennukile ja siis sõitsime Pascali korterisse. Ta korter on niiiiii lahe, siuke pisikene katusekorter ja siuke ideaalne üliõpilasele. Pärast käisime linnas ringi ja sõime Vapianos. Ja shoppasime ja käisime teletornis ja Düsseldorf oli niiiiii ilus. Suurlinn. Siin elades saan ma ikka aru, et mina ei suudaks kogu oma elu kuskil väikses linnakeses elada, aga aasta siin elada on võibolla, et isegi huvitavam kui suurlinnas, sest see on natuke teistsugune kogemus. Õhtul käisime mingis baaris ja siis sõime pitsat ja sõitsime ühistranspordiga, mida ma ei olnud juba kaks kuud teinud.

Kolmapäev käisime veel shoppamas ja käisime söömas ja tegime pilte ja vaatasime veel Düsseldorfi ja kõik oli nii lahe! Lõpuks sõitsime õhtul läbi ummikute tagasi Papenburgi poole..

Neljapäeva hommikul kell 8 pidin minema füsioterapeudi juurde ja pärast seda ostsin pagariärist saiakesi hommikusöögiks ja siis kojutules läksin uuesti magama, sest ma olin lihtsalt nii väsinud. Päeval käisin uuesti randmearsti juures, kes arvas, et füsioterapeud on mu käele head teinud ja määras veel kolm korda füsioteraapiat ja kolm korda mingi lümfimassazi või asja. Õhtul käisime veel kõik koos Vanessa juures.

Reedel istusime Kathy juures ja mängisime ''Kes tahab saada millionäriks?'' ja ma olin täitsa hea selles, üks küsimus oli isegi Soome kohta ja ma vastasin täitsa paljudele küsimustele. See näitab ainult seda, et mu saksa keel on juba palju parem. Koju tulles jooksis terve tee mu ees üks siil, oluline info teile. Meil siin üldse terve looma- ja linnuriik esindatud. Aias elavad oravad ja siilid ja mingi kass jalutab siin koguaeg ringi ja siis rähnid on puude otsas ja igasugused muud linnud ka. Ämblikuid on ka hästi palju, siukseid suuri, mitte tillukesi ja ma olen täitsa harjunud sellega, et vahest kuskil vannitoas sulle mõni otsa vaatab. AAAAAAA ja Düsseldorfis elavad lambist jänesed linnas. Jooksevad majade vahel ringi jne. See on neil nii tavaline. Lahelahelahe!

Laupäev oli Steffffffffeeeeeeeeeeeeens!! Küigepealt kogunesid kõik Maike juures. Maikel on suht normaalne kodu jõusaalid ja solaarium ja bassein jne asjad. Ja siis hoovis on eraldi Partymaja. Kunagi öösel sõitsime Steffensisse. See oli täitsa lahe, kuidas mingid täiesti lambised inimesed tulevad su juurde ja küsivad et, kas sina oled see vahetusõpilane? või et ''tsautsau anet! mis teed?'' ja siis ma ei kujutanud ettegi kellega tegu on ja siis kui küsisin, et a mis, et kust tead mind ja siis vastuseks on '' sa juba nii palju ajalehes olnud, kõik teavad'' Normaalne. Sain jälle uusi tuttavaid juurde ja kunagi 4 või 5 paiku sõitsime tagasi. Teised läksid veel kuskile teise klubisse edasi, aga ma tulin Timi ja Marcelliga linnas maha, et koju minna ja siis trippisime umbes 3km Maike juurde, et sealt rattad võtta ja siis näitas Tim mulle, kus ma elan, sest mul on jumalast nullis see orienteerumine siin ja nagu ma juba ütlesin, on siin kõik tänavad samasugused - ainult punakaspruunid eramajad. Igaljuhul oli toretoretoretore õhtu ja ma tantsisin paljupalju ja kõik oli lahe. Aaaa, selleks, et alakana sisse saada, peab sul olema mingi saatja, kes on vähemalt 18a ja minu vastutajaks oli Jens, aaagaaa juba märtsis saan olla mina kellegi vastutajaks! :) Ja millegipärast tahtsid kõik minuga koguaeg inglise keeles rääkida ja siis ma alguses ütlesin koguaeg, et ''eieiei, ikka saksakeeles, bitte'', aga lõpuks rääkisin osadega, kes aru ei saanud, et ma tegelikult oskan saksa keelt ka, ikkagi inglise keeles.

Pühapäeval ei teinud ma mitte midagi, hostvanemad mängisid terve päeva golfi ja ma vaatasin telekat ja lebotasin niisama. Minust oli jälle pilt ajalehes, ilam tekstita, lihtsalt ''Anet aus Estland'' kummaline, aga pildi autor saab selle pildi eest raha, kui see ajalehes ilmub.

Täna ei ole ma ka midagi erilist teinud, alustasin oma uurimustööga - Deutsche Weinanbaugebiete, ehk Saksamaa veinikasvatuspiirkonnad. Ja ma pean seda täitsa samamoodi tegema nagu sakslased, ehk mind hinnatakse võrdselt. Seee on hea, sest nii ma pingutan ka veitsa rohkem. Varsti lähen alla pastat sööma ja siis lähme kinno.

30.10. on mul Herbsttreffen YFUga.
07.11. on õhtusöök hosttädi juures ja me jääme hostvanaema hotelli ööbima.
09.11. lähen ma Pascali ja ta Katharinaga Hamburgi Lõvikuninga muusikali vaatama.
01.12. on meil mingi üritus Saksa kursusega.
See nädal peaks mulle külla tulema mu tugiisik, kelle juures elab prageu üks soome vahetusõpilane - Jenna, kellega me olime koos esimese nädala laagris Hamburgis ja mu tugiisik võtab Jenna ka kaasa. Toretore.

Unenägusid ma kahjuks enam ei näe nii palju ja kui näen, siis ma ei suuda hommikuti enam tuvastada, kas tegu oli eesti või saksa keelega.

Kui mul ükspäev jälle natuke rohkem aega on, siis kirjutan uuesti ja lisan pilte ka :)

Kallidkallidkallid olete kõik seal!

Teie Anet